Mu sünnipäev

Eelmine nädal oli väga mõnus, sain 5 korda sellel nädalal rannas käia. Esmaspäeval, neljapäeval, reedel käisin mehhiklasega viimast korda, ta nüüd läks juba tagasi Mehhikosse, laupäeval käisin ka veel ja pühapäeval oma noorema vahetusvennaga, Joãoga ja paari muu sõbraga. Pühapäeval käisin veel Shrek 3 ka vaatamas, portugali keelsena, a ikkagi oli väga naljakas jälle. Umbes selline mõnus rannanädal oligi siis.

Esmaspäeval rääkisin Eestiga nats ehk siis pere ja muude sugulastega Skype teel. Koolis käisin vist ka isegi hommikul. Ei mäleta hästi.

Ja siis teisipäev, 26. juuni, MINU SÜNNIPÄEV, algas sellega et ma panin endale äratuskella 02.30ks äratama, sest sellel kellaajal ma sündisin(eesti aja järgi 08.30). Aga panin kähku äratuskella kinni, jube suur uni oli. Kella 8 ajal pidin Eestiga rääkima, a ma magasin sisse ja siis mu vanaema helistas mulle ja äratas üles õnne soovides. Siis ma läksin kähku Skyppe jälle et, ema ja venna ja teistega rääkida ja et nad saaksid mulle õnne soovida siis. Peale seda läksin Joãoga siinsete vanavanemate poole ja siis sealt läksime vahetusvanaisaga lõunat sööma, sest tal oli ka tegelt just sünnipäev, 23. juunil. Peale lõunat läksin randa, alguses Copacabanale ja siis pärast Ipanemale ka.

Millalgi jõudsime vanavanemate koju Copacabanal tagasi, ostsime magusat popkorni(miks Eestis ei või sellist popkorni olla, need on nagu nii head, need magusad), laenutasime "The Departed", ma ei kuda eesti keeles on. See, mis võitis 5 Oscarit. Suht hea oli, mulle meeldis. Peale seda koju tagsi ja vahetusperega restosse õhtusöögile mu sünnipäeva tähistama. Läksime jaapani-hiina toidu rodiziosse(see nagu umbes rootsi laud, et võid süüa nii palju kui jõuad, makstes ühe hinna). Vot seal mul läks kehvasti, sest jaapani ja hiina toidud on lihtsalt liiga head, ma ei tohi enam kunagi sinna tagasi minna. Juhtus nimelt see, et ma sõin 5 taldrikutäit ära, 2 taldrikut sushit ja 3 hiina toitu. Ja siis veel peale üks ülimagus torditükk. Kui ma püsti sealt tõusin, oli väikeseid raskusi käimisega, kõht oli nagu lihtsalt liiga täis. Jubeeeee. Pidin peale õhtusööki paar tundi veel üleval olema, et toit nats allapoole läheks. Pikali heita ei old võimalik, oleks välja tulnud võibolla. Aga üldiselt jah mu esimene ja arvatavasti viimane sünnipäev Brasiilias oli väga mõnus. Mina, mu noorem vahetusvend João ja vahetusvanemad Denize ja Jose Henrique

Järgmisel päeval käisin koolis, rannas olin ka nats, kuigi oli pilves ja nats külm. Muud midagi erilist vist.

Neljapäeval oli mul Aastalõpu Seminar või midagi sellist. Tulid kokku kõik vahetusõpilased Rio de Janeiro osariigist, ehk siis 8 vahetusõpilast, 5 sakslast, hollandlanna, soomlane ja mina. Räägiti siis, et aasta hakkab läbi saama ja kuda me ennast tunneme ja kas oleme väga palju muutund ja kuda saab olema, kui tagasi koju lähme jne... Algas kell 8 hommikul ja lõppes lõunasöögiga mingi 3 ajal. Peale seda läksime kahe teise vahetusõpilasega randa ja niisama mingisse shoppingusse. Õhtul läksin perega vanavanemate koju, sest siin Rios oli nende sugulane, kes elab Usas. Oli tööasjus siin Rios ja siis sai võimaluse pere ka külastada. Ehk siis oli õhtusöök perega. Peale 6 kuud siin olen ma enda perega hakanud väga hästi läbi saama, mul on vedanud, et ma sellise hea pere endale sain. Eriti toredad on mu vahetusvanemad, saan nendega väga hästi läbi.

Mu vahetuspere ja muud sugulased

Reedel siis käisin koolis hommikul, peale kooli sain kokku soomlasest vahetusõpilasega. Ilm oli eile jube halb, sadas vihma ja külm oli. Aga õhtul siis käisime väljas enda vanema vahetusvenna, Pedroga ja ta sõpradega. Suht mõnus oli.

No ja täna siis ma tõusin suht hilja üles, kirjutan blogi ja olen niisama. Ilm on pilves, homme läheb võibolla paremaks, ehk saab randa minna. Mul on veel täna vaja kirjutada mingi jutt enda koolile, et kuda ma vahetusaastal olen ja kas on meeldinud ja mis on meeldinud jne... Nad teevad iga aasta mingi raamatu vahetusõpilastest, kes tulevad Brasiiliasse või lähevad siit kuskile.

Ma ei tea veel täpselt millal ma Eestisse tagasi tulen, kas ma tulen 11. juulil koos teistega või 17. juulil üksi ja saaksin jääda Pan-Ameerika mängudeni. Loodetavasti saan kauemaks jääda.

Eks on nats aega veel.

Margus

Salvadori reis

eks proovin jätkata siis jälle.
7. juunil käisin üle pika aja rannas, väga hea, olin nii jube valgeks läinud.
pean nüüd viimastel nädalatel palju rannas käima, või vähemalt proovima käia. ja õhtul pakkisin asju kokku, et siis 8. juunil Salvadori minna.
Reede hommikul kell 9 vist läksingi lennukiga Salvadori. Jõudsin kohale, hakkasin teist vahetusõpilast eestlast, Karli ootama. A siis peale mingit pooletunnist ootamist sain sõnumi et tema lend hilines ja siisjõuab alles kell 10 õhtul. Pekkis suht. See on see brasiilia lennundus, kogu aeg lennud hilinevad ja jäävad ära. Jama. Eks mul siis ei jäänud muud üle kui lennujaamast uttu tõmmata ja minna ühe tuttava juurde Barrasse(nats selline turistilinnaosa Salvadoris), kes lubas meile ööbimiskoha muretseda. Ilm oli väga hea kui ma kohale jõudsin ja siis esimese asjana tahtsin ma randa minna. Panin kotid ja värgid selle tuttava poole ära ja siis läksimegi randa. Olime seal mingi tunnike. Väga hea oli, päike paistis, soe, palju rahvast, mõnus. Pärast näitas see tüüp mulle korteri kus ta sai meile ööbimiskoha ja siis hakkasin aega surnuks lööma ja ootama millal Karl mulle helistab ja ütleb et kohal on. Vahepeal käisin mingis lähedalolevas shoppingus. Suht suur ja norm. Isegi uisutada sai seal sees. Suht naljakas oli. Brasiilias uisuring. Väljas mingi üle 30 kraadi sooja ja siis lähed kaubanduskeskusesse ja saad uisutada. Imelik.

No ja kuskil 11-12 ajal õhtul ta lõpuks saabus. Ta pani enda kodinad ka ära ja siis läksime kuskile baari või mingisse kohta, et kasutada üle väga pika aja jälle head kodust eesti keelt. Hea tunne oli. Järgmisel päeval oli hommikul suht halb ilm, niiet randa ei saanud minna. Otsustasime linna ajaloolisesse keskusesse minna, Pelourinhosse.

Jõudsime sinna ja kohe hakkas vihma sadama. Eriti nõme. A lõpuks jäi järgi ja siis käisime mööda seda vanalinna ringi. Suht kena oli. Vanad hooned ja värgid. Mis mulle eriti ei meeldinud, oli et jube palju vaeseid inimesi oli seal. Kuna favelad(agulid) olid vanalinna lähedal, siis sellepärast on turistlikus vanalinnas väga palju kerjajaid ja muid imelikke tüüpe. Kes kerjas lihtsalt raha, kes tahtis,et sa talle piima ostaksid, või enda vihmavarju talle annaksid või midagi. Mind oli hoiatatud, et seal palju vaesust on, aga ma ei arvanud, et nii palju. Isegi kui sõid jäätist või midagi tänaval, siis need kerjasid, et lõpu endale saada. Koht oli väga ilus, aga seal olevad inimesed(kerjajad) tõmbasid head emotsioonid alla. Läksime Barrasse tagasi. Seal tahtsime korra lihtsalt ranna äärde minna, et vaadata ringi, a siis nägime, et seal toimus mingi usuteemaline pidu või midagi. Väga palju rahvast koos, mingi tänava peal, suured veoautod ees, veoauto peal lauljad, kes laulsid mingeid usuteemalisi laule ja rahvas järel kõndimas ja lauldes kaasa neid laule. See rivi võis olla mingi 3-4 km pikk. Oli nii et üks veoauto ja siis 300 m rahvast ja teine veoauto ja rahvas jne. Nii ta läks mööda rannaäärset tänavat. Peaaegu kõigil olid mingid jumala t-särgid seljas ja enamus inimesi teadis laule peast. Mingid usuhullud need brasiilased suht. Siin Brasiilias vist on ksukil 80-90% katolikke vist. Suht palju ikka võrreldes Eesti vähem kui 20%ga. Nii erinev kultuur ikkagist siis.

Õhtul läksime kõigepealt sinna tagasi, vanalinna, vaatama et äkki toimub midagi põnevat seal, aga peale poole tunnist ringi kõndimist ei leidnud me midagi head väga ja siis sellel kellaajal oli seal veel rohkem kerjajaid ja vaeseid, kes tahtsid teed juhatada ja pärast raha küsida selle eest. Ja siis see viskas kopa nii ette, väga närvidele käis lihtsalt. Lõpus kui hakkasime ära tulema juba, siis ma hakkasin lihtsalt pehmelt öeldes eesti keeles nendega mitte just kõige ilusamate sõnadega rääkima. Väga pinda käis ikka. Lõpuks saime sealt ära mindud, läksime tagasi Barrasse, kus meil ööbiskoht oli. Vaatasime siis seal mingi hea koha, kus maha istuda. Seal oli parem vähemalt.
Ja siis järgmine päev hakkas jälle halvasti, vihma sadas nats, pilves, algus ei tõotanud midagi head. A siis ma tahtsin minna vaatama, et äkki on kuskil mingi koht, kus saaks windsurfi laenutada. Pole juba aasta aega peaaegu saand purjelauaga sõita. Jubedalt igatsen juba. Eestis esimese asjana tahaks kuskil windsurfamas ära käia. A ei leidnud, sest pühapäev oli. Aga siis läksime edasi minu arust Salvadori kõige ilusamasse randa, Itapuãsse.

Seal tuli päike ka välja ja kõik läks ilusaks jälle. Kui päike looja läks, läksime tagasi Barrasse. Õhtul käisime väljas kuskil seal Barras jälle.
Esmaspäeval oli hommikul hea ilm lõpuks ja siis saime randa minna. Käisime sealsamas Barras. Rand just kõige ilusam ei ole, a vähemalt rand. Saime kuni kella 3ni olla ja siis läks jälle pilve. Peale seda läksime Pelourinhosse, vanalinna jälle, et suveniire ja asju osta. Saime sealt oma asjad kätte, veel viimased pildid, värgid ja tagasi "koju" Barrasse. Seal soppingus ostsime bussipiletid, et Chapada Diamantinasse minna. Lõime veel aega surnuks seal shoppingus ja siis kuskil 10 ajal bussijaama, et 23.30 bussi peale minna ja Chapadasse. Kuskil 6 tundi sõitu ja olimegi kohal. Varahommikul jõudsime sinna ja siis bussiuksest välja astudes karjusid seal mingid 20 tonti üle teineteise, et meie hotell on parim, meil on parim asukoht jne.... Valisime seal suvaliselt kellegi välja ja saime ühte motelli sugusesse kohta. Paar tundi magasime ja siis hommikusöök ja siis tripile. Chapada Diamantina on siis Bahia osariigi keskosas asuv endine juveelide, kulla ja kõige muu väljakaevamispiirkond. Looduse mõjul tõttu on seal tekkinud väga ilusad orud ja mäestikud. Selles piirkonnas on ka palju koskesid, jugasid, jõgesid jne. Sealne loodus on nagu väga hämmastav, liiga ilus lihtsalt. Kõik kes Brasiiliasse lähevad, peavad sinna minema. Ilusam kui ükskõik milline rand. Ma olen juba suure osa Brasiilia ilusatest randadest ära näinud, aga miski pole olnud nii ilus ja võimas, kui see vaade, mis ma seal nägin nendest mägedest seal. Esimesel sealolemise päeval tegime ühe tuuri autoga, käisime 4 erinevas ilusas kohas, esimene oli mägijõgi ja kaks koske

siis teine oli vaade sellele hämmastavalt ilusale mäeahelikule,

kolmandaks käisime mäealuses järves(koopas) sukeldumas ja veega täidetud koobast vaatamas, kus päikese mõjul aint maist septembrini kella poole 2 ja 3 vahel muutub vesi täiesti siniseks(sõna otseses mõttes).

Ja viimane koht oli üks suur koobas, mis kunagi oli olnud maa-alune jõgi, aga tuhandeid aastaid tagasi oli lagi kokku kukkunud ja nüüd on ilma veeta, väga võimsalt suur oli see ikka, kuskil 30 m kõrge ja 100 meetrit lai, see osa mille me läbi käisime oli kuskil 900 m pikk. Peale seal käimist oligi juba kell nii palju et päike hakkas looja minema ja tuur või ekskursioon või midagi sellist saigi läbi.

Järgmisel päeval, kolmapäeval läksime jälle mingile autotripile giidiga. Kuskil kell 9 hommikul hakkasime liikuma. Tunnike autosõitu ja siis kaks tunnikest mäest üles ronimist ja matkamist ja siis jõudsimegi Brasiilia ühe kõrgeima kose juurde, umbes 370 m kõrge. suht võimas vaatepilt avanes sealt ka. Olime seal, tegime pilte ja muud kuskil tunnike vist ja hakkasime tagasi tulema. 2 tundi tagasi ja siis oligi kell juba nii palju, et hakkas pimedaks minema. Tund autosõitu ja jõudsime tagasi Lençoisse, väikelinna, kus ööbisime.

Olime nendel trippidel saanud tuttavaks ühe hispaanlase, argentiinlase ja brasiilasega São Paulost ja siis otsustasime nendega neljapäeval minna lihtsalt ise mingile jalutusmatkale kuskile Lençoise lähedal oleva kose juurde. See argentiinlane teadis rada ja siis meil giidi pold vaja. läksime siis viiekesi, väga äge oli, käisime mööda kive jõe peal peaaegu terve tee, ksukil 2 tundi umbes matkamist. Täitsa mõnus oli. Päike paistis ja ilm oli hea. Jõudsime siis lõpuks kohale, kosk oli väga ilus, kuskil 20 meetrine võis olla, läksime kohe ujuma, ujusime kose alla, võimas tunne on seal taga olla. Olime seal kohas mingi paar tundi, päikest võttes ja niisama tsillides. Tagasi tulles käisime veel ühe mägijõe juurest läbi, see ka oli suht kena. Jõudsime ööbimiskohta tagasi lõpuks, täiesti surmväsinuna, mõnus oli voodisse pikali heita korra nats. Siis õhtul ostsime bussipileti ära, et tagasi Salvadori minna. 23:30 läksimegi siis bussi peale ja jõudsime kuue ajal hommikul Salvadori. Sealt võtsime mingi bussi Itapuãsse, üks linnaosa seal, kus oli see ilus rand. Seal läksime mingisse pousadasse(mingi motelli moodi koht) magasime välja, sest vihma sadas hommikul kuni 12ni, peale seda tuli päike välja ja läksime randa. Muud erilist sel päeval ei teind enam.
Lõpuks tuligi viimane päev kätte. Laupäev siis. Hommikul läksime kohe välja lootes et päike tuleks välja, tuligi nats, a siis läks jälle pilve, aga kuskil 12 ajal tuli jälle välja õnneks, saime rannas selle hispaanlase ja argentiinlasega kokku ja olime rannas kuskil 3ni. Peale seda pidime juba lennujaama minema, sest Karlil läks lend varem juba, mingi 5 ajal. Saatsin ta lennuki peale ära ja siis ootasin kuni kella 9ni kuni minu lend läks. Sain lennujaamas tuttavaks mingi inglasega, kes oli paar päeva varem Salvadoris saanud tuttavaks kahe eestlannaga. Pagan. Tahaks ise ka näha mõnda eestlast niiviisi suvaliselt. Ma pole veel siin ühtegi korda niiviisi mingit eestlast näinud. Rios idee poolest võiks ju olla palju turiste, aga ei ole kokku põrganud kellegagi. No ja siis laupäval kuskil kella 12 ajal öösel jõudsingi Riosse.
Pühapäeval ei mäleta mis tegin, mitte midagi erilist vist, pakkisin asju lahti ja niisama olin.
Esmaspäeval läksin kooli, arvates, et eelmine nädal oli kontrolltööde nädal, aga jõudsin kooli ja sain teada,et hoopis see nädal nüüd on kontrolltööd. Mina ju neid tegema ei pea ja siis sain jälle ühe vaba nädala endale. Esmaspäeval käisin veel rannas ka peale lõunat. Eile ei teind mitte midagi erilist. lihtsalt passisin kodus, kirjutasin blogi mingi 2 tundi, tahtsin randa minna, a suht pilves oli. Nõme. Ja täna jälle kooli ei pidanud minema, tõusin mingi 2 tundi tagasi üles ja nüüd olen kuskil tund blogi jälle kirjutand. Praegu päike paistab ja mitte ühtegi pilve pole taevas, ehk siis tahaks randa minna, eks vaatab, aega veel on.
A üldiselt, et reis oli väga äge. Olen väga rahul, et sain sinna minna.
Täpselt 3 nädalat mul siin veel Rios. 21 viimast päeva. Ja siis olengi jälle Eestis. Hakkab vahetusaasta läbi ikka saama lõpuks.
Täpset kellaaega veel ei tea millal jõuan. Millalgi 12. juulil pärastlõunal vist

terrvisst!

nonii, mis ma räägin siis nüüd. et mis ma eelmine nädal siis tegin. mitte midagi v6ga erilist tegelt kahjuks. põmst teisipäevast kuni reedeni ajasin enda reisiasju(ma lähen ülehomme reisima kaheksaks päevaks, Salvadori, ägeeeeeeee), ostsin lennupiletid ja otsisin kohta kus seal salvadoris ööbida saaks. Leidsin ühe sõbra sõbra sõbra, kes üürib mingeid tube või asju seal Salvadoris. Ja nüüd lähengi ülehomme. mis siis veel. ei mäleta erti midagi, iga päev koolis ja trennis, nagu tavaliselt. pühapäeval hakkasin tegema Eesti kohta presentatsiooni. Pidin kooli jaoks tegema, et esitada seal kellelegi. tegin pühapäeval, esmaspäeval ja teisipäeval seda ja siis täna esitasin ära. kõigile meeldis, normaalne oli. said siis mõned brasiilased targemaks Eesti kohta. A ja siis täna oli ju Eesti - Inglismaa mäng. Ei hakka sellest midagi väga rääkima, otsisin üles ühe mingi baari, kus kandis üle ja siis nägin ka kuda Eesti mängis. Jube(dalt). Ja nüüd kirjutan siin blogi. Voibolla saab homme üle jube pika aja jälle randa ka nats minna. täiesti metsas, ma pole kuskil kolm nädalat rannas käinud. Ebanormaalne. vähemalt kui reisile lähen siis Salvadoris on alati soe ja seal loodetavasti iga päev randa siis.
Ok, rohkem vist väga pole midagi, pilte pole teinud väga palju, peaks rohkem tegema.
Täna viie nädala pärast olen juba lennuki peal, mis lendab Eesti poole.
Eks siis varsti näeb