quinta-feira, maio 10, 2007

Aprill

...jätkan siis.

Algas aprill. Imelik oli see, et siin keegi ei teinud aprillinalju 1. aprillil. Mitte keegi. Isegi mina mitte, sest ma unustasin ära, et on 1. aprill. Aga tegelt aprilli esimene nädal ei alanud hästi, sest esmaspäeval tuli mul silma mingi põletik ja siis pidin kodus passima, silmad kinni, ja muusikat kuulama või magama. Mida sa muud ikka teed ilma silmadeta. Siis kuskil neljapäevaks läks suht üle ja reedel vist läksin randa juba. Sellel nädalavahetusel oli Rios üks vahetusõpilane Austriast oma perega. Koos mehhiklaste, rootslase ja selle austrialasega käisime siis rannas ja õhtul väljas kuskil. Reedel siis. Laupäev jälle rand ja õhtul käisin mehhiklase Felipe ja rootslase Kimiga mingis sambakohas Lapal, väga äge oli. Lapa on siin Rios üks linnaosa, kus on põhimõtteliselt 7 päeva nädalas kõik baarid, klubid ja muud asjad lahti ja alati hästi palju rahvast, suht palju turiste ka. Niiet seal on suht äge.
Järgmine nädal algas jälle toreda asjaga. Jäin haigeks, mingi nõme gripi moodi asi. Kuradi õhukonditsioneer. Iga kord kui ma magan konditsioneeriga, jään ma haigeks kuidagi, kas mingi gripp või nohu või köha. Ma ei maga kunagi enam konditsioneeriga. Läks jälle mingi kolm päeva vist haigusega raisku. Oli mingi palavik, nohu, kurguvalu, mis läk pärst üle köhaks ja kõrvavalu. Suht jama oli. Ei tahaks seda enam korrata väga. Aga aprilli teisel nädalavahetusel oli üks vääga kõva asi, nimelt käisin koos Felipe ja teise mehhiklase Saidiga Ivete Sangalo showl. Teile ei ütle see nimi midagi vist, aga siin Brasiilias on ta nagu üle maa tuntud, peaaegu kõik inimesed teavad tema laulude sõnu peast. Ja see muusikastiil on nagu väga hea, axé, peaaegu kaks tundi lihtsalt hüppamist ja kargamist. See toimus nagu nii, et laulis veoauto otsas. Veoauto liikus, inimesed igal pool ümber veoauto kaasa kargamas, laulmas. Selline asi on tavaliselt Salvadoris, Bahias karnevali ajal. Salvadori karneval on suuruselt teine karneval Brasiilias peale Rio oma. Sellel Ivete Sangalo üritusel oli kuskil 50 000 inimest vist, ma lugesin/kuulsin kuskilt järgmine päev. Aga jah oli ikka väga äge. Üks paremaid showsid, kus ma olen käinud enda elus. Tegelikult on kõik live showd väga head, a see oli parim vist. Show oli laupäeval, pühapäeval käisin jälle traditsiooniliselt rannas, ikka iga nädal peab korra ära käima.
Siis hakkas järgmine nädal õnneks ilma haiguseta, sain korralikult trennides ka vahepeal käia. Kolmapäeval oli Flamengo alagrupimäng Ladina-Ameerika karikavõistlustel. Võitis ära ja lõpetas oma alagrupi esimesena. Kahjuks ei olnud nii palju inimesi, kuskil 30 000 aint. Ja siis jõudis kätte jälle nädalavahetus. Reedel käisin õhtul kuskil salsa kohas mehhiklasega Lapal. Suht normaalne oli. Laupäeval toimus Rios selline üritus nagu Red Bull Air Race,
võibolla on keegi kuulnud midagi sellest, see on nagu mingi lennukite vigursõit või midagi. Et on mingi raja moodi asi ja siis nad peavadmingitest väravatest läbi sõitma ja kes on kiirem võidab. Ja ei tohi eksida, sest siis saab karistussekundeid. Umbes midagi sellist. Jube palju rahvast oli koos, peaaegu pool Rio elanikest oli kohale tulnud, no tegelt mitte päris pool, aga kuulsin, et oli olnud 900 000 inimest seda Air Race vaatamas. Pühapäeval oli arvatavasti jälle rand, Ipanema ikka, suht alati käin Ipanemal, mõni kord Leblonis ka, Copacabanal pole üle pika aja enam käinud(need, mis ma nimetasin on siis Rio ja vist ka Brasiilia kolm kõige kuulsamat randa). Õhtul käisin üle väga pika aja kinos. Ei mäletagi, millal oli viimane kord enne seda. Esmaspäeval oli mingi püha ja tunde ei olnud ja siis arva ära kus ma olin, rannas muidugi. Õhtul oli Copacabana rannas mingi show, käisin seal Felipe, Kimi ja Saidiga, keegid esinesid seal ja siis äge oli. Saime tuttavaks mingite toredate brasiilastega, õpivad siin Rios ülikoolis teatrit, igaüks on kuskilt mujalt pärit, üks Salvadorist, teine lõunast, kolmas ei tea kust. Aga jah nad on kõige ägedamad brasiilased, keda ma tunnen. Ülejäänud nädal möödus koolis ja trennides käies.
A, peaks vist rääkima koolist nats. Et koolis ma ei tee tundides peaaegu mitte midagi, suht igav on, loen mingeid portugali keelseid raamatuid ja vahepeal kuulan, mida õpetaja räägib. Ainsad tunnid, kus ma 100% kuulan kaasa, on geograafia ja ajalugu, sest nendest ma saan aru ka. Reaalained on suht võimatud, sest ei ole veel Eestiski õppinud neid asju, kuda ma peaks portugali keeles neid õppima ja aru saama. Kirjandus ja portugali keel on nats rasked mulle vist(võibolla ma lihtsalt siis ei viitsi kaasa kuulata või on asi millegis muus). Inglise keel on nagu liiga mõtetult kerge. Seda, mida nad siin õpivad, oleks Eestis umbes 7. klassi tase, ma arvan. Ma mõnikord teen kaasa ikka ka. Selles koolis on tegelikult minu arust suht halb õpetamise süsteem. On nii, et õpetaja tuleb klassi, kirjutab tunnis läbi võetavad teemad ja teksti tahvlile, räägib sellest umbes poolteist tundi(sest minu koolis üks tund kestab 100 minutit, tavaliselt lõpetab õpetaja tunni 10-20 minti varem ära) ja siis lahkub klassist. Selline on siis tavaline tund. Ja mõnikord tulevad vahele ka kontrolltööd, siis on poolteist tundi kontrolltööd, kes varem valmis saab, lahkub klassist. Vot nii on federaalne riigikool siin Brasiilias.
Aprilli viimasel nädalal käisin trennides ja koolis ja laupäeval käisin ühes kohas kuulamas ühte tuttavat professionaalset lauljat, kellega ma sain tuttvaks karnevali ajal. Päris hästi laulab, tal on isegi oma CD ja värgid. Ja saigi põhimõtteliselt aprill läbi vist.

Nenhum comentário: