Vabandust, et pole mingi kaks kuud mitte midagi kirjutanud, a see oli sellepärast, et mu kodus olid kõik arvutid viirustega ja siis olid paranduses ja siis olin kuskil kaks nädalat ilma netita. Ja siis polnud aega ka, tegelt viitsimisest jäi ka puudu.
A ma siis jätkan sealt, kust pooleli jäin. Ma olin käinud Cristo Redentori otsas.
Selle sama nädala kolmapäeval tuli Riosse üks teine vahetusõpilane Eestist, Karl. Ta oli oma perega lihtsalt reisimas. Ja siis näitasin neile Riot ja randu ja muid asju, mis siin vaatamist väärib. Nad olid kaks päeva siin Rios, kolmapäev ja neljapäev. Nädalavahetusel ehk reede, laupäev, pühapäev arvatavasti käisin rannas jälle, koos kahe mehhiklasest vahetusõpilasega, Felipe ja Said, nad on Rotary kaudu, teiene vahetusõpilaste organisatsioon, umbes nagu YFU, ja siis ühe rootslasega, kes õpib siin ülikoolis. Õhtuti käisime väljas kuskil mingites kohtades ja päeval rand.
Siis järgmisel nädalal tuli jälle Karl Riosse oma perega. Me tegime nendega ühe sõidu Riost 2-3 tunni kaugusel olevatesse väikelinnadesse, Buziosse ja Cabo Friosse. Nendes linnades on Rio osariigi ühed ilusamad rannad ja tavaliselt suvevaheajal lähevad kõik Rio linna elanikud nendesse linnadesse suve veetma. Läksime siit Riost kell 6 hommikul ja jõudsime tagasi kell 8 õhtul. Buzioses tegime ühe paaditripi mööda ilusaid randu, pärast läksime Cabo Friosse, seal linna kõige kuulsamasse randa, ka mingi hästi ilus rand. Ja peale seda maailma kõige ilusamasse randa, mida ma olen näinud, Praia de Pontal. Liiv on täiesti valge ja hästi peeneteraline, nagu jahu peaaegu, vesi on läbipaistev, mingi 2 -3 meetri sügavusel näeb põhja. Liiga ilus. Ma olen seal nüüd kaks korda käinud juba, aga kahjuks mõlemad korrad pilvise ilmaga. Kindlasti lähen käin seal veel enne tagasiminekut ära. Ja päikesega. Ja kui me tagasi Riosse jõudsime, läksime peaaegu otse Maracanãle Libertadorese mängu vaatama, mängisid Flamengo (minu tiim) ja Paraná. Flamengo võitis 1 - 0. Suht vähe inimesi oli, ainult 25 000 vist. järgmisel päeval tegin ma neile väikse ringi linna keskuses. Ja siis pärastlõunal juba läksidki ära. Nädalavahetus möödus jälle rannas ja õhtuti väljas käimisega, mingis klubis või midagi. Ma arvan, et see oli see nädal, millal ma leidsin kohad endale, kus trenni teha. Leidsin Maracanã kompleksi kergejõustiku staadionil kergejõustiku trenni ja enda koolis võrkpalli trenni. Ehk sellest ajast kuskil olen ma hakanud ennast nats liigutama ka. Lõpuks ometi.
Märtsi kuu viimasel nädalal, ma arvan, et nädala sees ma käisingi trennides, esmaspäevast reedeni on iga päev kergejõustiku trenn ja teisipäev ning kolmapäev on võrgutrenn. Ma siis tavaliselt teen nii, et kergejõustikus käin esmaspäev, kolmapäev ja neljapäev, võrgus teisipäev ja reede. Nädalavahetus möödus jälle traditsioonilise ranna ja väljas käimisega. Sellel nädalavahetusel oli siin Rios üks teine vahetusõpilane Mehhikost, nende teiste mehhiklaste sõber.
hiljem jätkan.....
Selle sama nädala kolmapäeval tuli Riosse üks teine vahetusõpilane Eestist, Karl. Ta oli oma perega lihtsalt reisimas. Ja siis näitasin neile Riot ja randu ja muid asju, mis siin vaatamist väärib. Nad olid kaks päeva siin Rios, kolmapäev ja neljapäev. Nädalavahetusel ehk reede, laupäev, pühapäev arvatavasti käisin rannas jälle, koos kahe mehhiklasest vahetusõpilasega, Felipe ja Said, nad on Rotary kaudu, teiene vahetusõpilaste organisatsioon, umbes nagu YFU, ja siis ühe rootslasega, kes õpib siin ülikoolis. Õhtuti käisime väljas kuskil mingites kohtades ja päeval rand.
Siis järgmisel nädalal tuli jälle Karl Riosse oma perega. Me tegime nendega ühe sõidu Riost 2-3 tunni kaugusel olevatesse väikelinnadesse, Buziosse ja Cabo Friosse. Nendes linnades on Rio osariigi ühed ilusamad rannad ja tavaliselt suvevaheajal lähevad kõik Rio linna elanikud nendesse linnadesse suve veetma. Läksime siit Riost kell 6 hommikul ja jõudsime tagasi kell 8 õhtul. Buzioses tegime ühe paaditripi mööda ilusaid randu, pärast läksime Cabo Friosse, seal linna kõige kuulsamasse randa, ka mingi hästi ilus rand. Ja peale seda maailma kõige ilusamasse randa, mida ma olen näinud, Praia de Pontal. Liiv on täiesti valge ja hästi peeneteraline, nagu jahu peaaegu, vesi on läbipaistev, mingi 2 -3 meetri sügavusel näeb põhja. Liiga ilus. Ma olen seal nüüd kaks korda käinud juba, aga kahjuks mõlemad korrad pilvise ilmaga. Kindlasti lähen käin seal veel enne tagasiminekut ära. Ja päikesega. Ja kui me tagasi Riosse jõudsime, läksime peaaegu otse Maracanãle Libertadorese mängu vaatama, mängisid Flamengo (minu tiim) ja Paraná. Flamengo võitis 1 - 0. Suht vähe inimesi oli, ainult 25 000 vist. järgmisel päeval tegin ma neile väikse ringi linna keskuses. Ja siis pärastlõunal juba läksidki ära. Nädalavahetus möödus jälle rannas ja õhtuti väljas käimisega, mingis klubis või midagi. Ma arvan, et see oli see nädal, millal ma leidsin kohad endale, kus trenni teha. Leidsin Maracanã kompleksi kergejõustiku staadionil kergejõustiku trenni ja enda koolis võrkpalli trenni. Ehk sellest ajast kuskil olen ma hakanud ennast nats liigutama ka. Lõpuks ometi.
Märtsi kuu viimasel nädalal, ma arvan, et nädala sees ma käisingi trennides, esmaspäevast reedeni on iga päev kergejõustiku trenn ja teisipäev ning kolmapäev on võrgutrenn. Ma siis tavaliselt teen nii, et kergejõustikus käin esmaspäev, kolmapäev ja neljapäev, võrgus teisipäev ja reede. Nädalavahetus möödus jälle traditsioonilise ranna ja väljas käimisega. Sellel nädalavahetusel oli siin Rios üks teine vahetusõpilane Mehhikost, nende teiste mehhiklaste sõber.
hiljem jätkan.....
Nenhum comentário:
Postar um comentário